Töölt koju tulla on täna väga mugav, sest üks kitsas ja tiheda liiklusega tänav oli suletud, ning seal avaldasid meelt siinsed ekstreemsed kommunistid. Eestlasel on seda üpris imelik vaadata, kuid üldiselt ei olevat neid siinses poliitikas õnneks üldse näha.

Kaerajaan

Viimasel ajal olen võrdlemisi palju Katrininga gänginud, sest ta lahkub siit järgmisel nädalal Pariisi ja õhk siin jääb eestlastest hõredamaks. Eile õhtul käsime kanali ääres väiksel baarikontserdil, mis arvestades nädalapäeva osutus oodatust kobedamaks.
Mindud sai rattaga ja tuldud sai rattaga ning väga mõnus on kl 3 öösel ainsa hingelisena vändata mööda päevaseid tuiksooni.

Mis veel? Eelmisel neljapäeval käsin teiste vabatahtlike büroo-orjadega pärast tööd Palazzo Reales Magritte` näitust vaatamas. Siin tullakse tööinimestele vastu, neljapäeviti on kõik muuseumid 22.30 lahti. Huvilisi on isegi liiga tihkelt, peaegu nagu hulludel päevadel, või vähemalt sama paju kui selle aastastel :D.


Istun hetkel köögis, Maf ja Ila lürbivad kõrval suppi. Äsja saabus Luigi pooleldi Sheitsis elav sõber Jeanluca ning Trobelone asemel tõi sealt mulle kaasa hoopis kaerahelbeid. Nimelt siit saab neid ainult ökomöko poodides aaretejahti pidades või siis supermarketist koos heinaga ühe hamstritoidu koostisosana. Viimastest pean ennast siiski niipalju paremaks et söön puhtalt, ilma heinata ning ikka importkaupa.

Tööst rääkides lõpetasin va suhkrupoti ning hetkel ootan, kuni ka Eugenia sellega ühele poole saab. Ilmselt homme. Õnneks, sest eile ja täna mängisin arhivaari, digitaliseerides peamiselt Jaapani 70ndate ja 80date ajakirjade artikleid, mis Isaost pajatasid. Ajakirjad ise on graafilise disani gurmee, liiatigi siis jaapani omad, kuhu seni pole näppe vahele saanud.

Vahelduseks argijutule lugege, mis Itaalias väljaspool minu mulli toimub: http://itaalia.wordpress.com/
see on poiitika-ja kultuuriblogi, mida peavad teised siin elavad eestlased kambapeale.

Tööseltskond

Laura, Firenzest keskel, ning Eugenia Napolist paremal. Kontorist oleme jõudnud Duomo ette.

Postilt

Vahepeal pole kirjutanud, kuna enamuse päevast veedan büroo töökojas koos Napolist pärit Eugeniaga ja treime ning lihvime seda imetabast suhkrutoosi koopia mudelit ( pildil pooleliolev, paari detailita). Suhtleme tummkeelsuse tõttu 2 lihtlauset viie minuti jooksul ( järgmisel nädalal on ennustada sama andmemahu edastamist 4,5 minutis). Siledamaks kui liivapaber lihvib seda samustki sinist polüsterooli siiski nali, niiet kui kasse majas ei ole, peame julgemalt pidu.

palm lumega eelmisest nädalast,mis tänaseks on sulanud. Palm siiski mitte

Sain eile üle mõne aja eesti keelt rääkida, kooliõed Katrin ning Kadri olid minu pool. Katriniga koos jätkasime ka täna päeval, käisime siinset chinatowni vaatamas ning väga head hiinatoitu söömas. Ühtlasi saabusid nüüd ka kaks teist korteri kaaslast Mafalda ning Luigi, nii et sigigmist sagimist ning iltaalia-hispaania-portugali keelset seltskonda jätkub. Ning kohe peaks hakkama portugalipärane dinee.

Kliimasoojenemisest siinsed lehed ei kirjuta. Teisipäeval ja kolmapäeval sadas 30 cm lund maha ning lennujaamad olid 2 päeva suletud. Sestap oli tükk tegemist, et kolmapäeval üldse esimest korda tööle jõuda ja varasemast plaanist linnas vaid rattaga kruiisida tuleb vähemalt praegu loobuda.

Kollektiiv on väike, kuid üpris muhe, vanahärra ise, kaks seeniordisainerit, kes tegelikult on umbes 30.a, üks noorem disainer, üks serketär ja kari praktikante. Peale minu on seal neid veel 3, kes paraku on kõik itaallased ning inglise keelt mõikab neist vaid üks :D muidu on nad aga toredad. Traditsioon näeb ettte, et soojenduseks teevad kõik ühe suhkrutoosi maketi ning neid on aastate jooksul kogunenud sinna ritta oma 4 riiuli jagu.

Campus Bocconi

Kruiisides uus-vana jalgrattaga mööda tulevast kodu-töö marsruuti mööda ringi pidin õige mitu pilusilma alla ajama, sest keset tavalisi halle maju avanes äkki õite kaunis vaade.





Viale Bligni & Via Roentgeni nurgal on äsja valminud Bocconi ülikooli uus hoone, arhitektid Iirimaalt, Grafton Architects.(Shelley McNamara, Yvonne Farrell)
Hoone võtab enda alla terve krundi,kuid on avatud sisehoovidega. Sees pole veel ühtegi hingelist ega mööblitükki, mõjub nagu 1:1 makett, puhas vorm, ruum, elamus.


Fotod pärit Graftoni lehelt (Ros Kavanagh, Federico Brunetti)
Ja veel pilte siin: http://flickr.com/photos/36372149@N00/3063528370/in/photostream/

Kohalikke kombeid

Koerte iludusvõistlusele registreerimine? Ei, keegi lahkus hoopis taevastele jahimaadele. Selline komme olevat lisaks Itaaliale ka Portugalis.

Isao Hosoe disanibüroo

Isao Hosoe sündis Tokyos 1942. aastal, elab Milanos alates 1967 aastast, hariduselt muide hoopis kosmose aeronautikainsener. Olnud tootedisaini professor Politecnico of Milanos ja lektoriks mitmetes ülikoolides, seal hulgas Domus Academy`s, Les Ateliers of Paris`s, RISD of Providence`is.

Tema töid on püsiekspositsioonis Victoria and Alberti Muuseumis Londonis, Centre Pompidous Pariisis, Chicago Athenaeumis, Milano Museum of Science and Technology`s ja Milano Triennales.


Preemiate huka kuuluvad:
The Red Dot for High Design Quality
The IF awards Design Innovations,
Compassi D'Oro, SMAU prizes
A Gold Medal at the Triennale di Milano
Good Design Award Tokyo
awards from the I.D. Annual Design Review awards
The Good Design awards at Chicago Athenaeum
ect.


Mõned Isao Hosoe tööd, kõik pidid pärit ta koduleheküljelt:

Jean Jacques teekann, Tiffany, 1993



Tacit tool, Itoki, 2004


PH5000L keraamiliste plaatide press, Sacmi 2007


Hebi lamp,1970, siiani tootmises

Hembi manga design skech


TreTi mahlapress, Belli e Forti, 2001


XLNt keraamikaahi, Sacmi, 2002


ta kodulehelt: http://www.isaohosoedesign.com/isao/home.jsp?lang=2

ja intervjuu: http://www.sfu.ca/italiadesign/2007/interviews/hosoe/hosoe.html

tanti auguri!

Head uut aastat!


Pildil vanaaastaõhtu küpsised, mida käisime Paolo pool küpsetamas. Tegime veel traditsioonilist õnne ja raha toovat läätsepada, mille



kõrvale käis Zampone nimeline seajala vorst. Kõik kokku maitses hää, aga siinkohaljääb fotona esitlemata, kuna selle hallikaspruuni massi fotogeenilisus oli puudulik. Laud kattis suuresti end ise, menüüs oil veel kellegi toodud taipärane riis ja kohalik puding puuviljadega. njämm!



Ning siis muidugi ohtralt veini, vahuga ja vahuta:D !

Ilaria vasakul servas ning itaallaste traditsiooniline uue aasta hiigelmõõtmetes keeks paremal
.