Fine

Neljapäeval oli viimane tööpäev, mil seati proovile ka mu kokandusoskused. Traditsiooniliselt vaaritab iga IHD lahkuv praktikant viimasel päeval oma piirkonna traditsioonilise lõuna. Menüüs oli seenekaste, kiluvõilevad ning kama maasikatega. Tänud siinkohal Ingelale ning Karenile, kes mulle tarvilikku kraami külla tulles kaasa tõid ;)
Haruka, Lorenzo ning Jacomo kama degustatsioonil,buonissimo!

Alguses 8-le mõeldud lõuna laienes 11 pealiseks, kuna sattusid läbi astuma arvutitehnikud ning muidugi olid nemadki teretulnud. Toit oli igati menukas: nii kilud kui ka lõpetuseks olnud Vana Tallinn ja seenekastme retsept läks jagamisele. Kilu muuseas jäigi müstiliseks põhjamaiseks kalaks, kuna eesti-itaalia sõnaraamat sellist sõna ei sisaldanud.

Tänukõne sain itaalia keeles maha peetud, mis tuli muidugi lühem kui inglisekeelne oleks olnud, kuid selle võrra soojem, ma loodan. Kui edaspidi Milanosse asja, siis on koht kust läbi astuda ning omalt poolt ootan neid eestisse külla. Eeskätt Elenat järgmisel aastal folgile, kellega koos kõige rohkem tööd ja vaeva nähtud sai.Kõige populaarsem eestikeelne sõna terviseks ning Vana Tallinn. Vasakul Elena ning Isao

Nagu algus nõnda ka lõpp, sain endalegi tolle suhkrutoosi, signeeritult

ning mõni hetk varem :D

Viimane aeg jagada pilte Genovast, kus eelmisel nädalavahetusel koos Kereninga Couchsurfisime.Kaks päeva mere ääreses linnas, kui ilm juba tüüpilise eesti suve välja andis, oli igati mõnus.

Keren ning Alessandro, kelle pool me couchsurfisime
vanakraamiturg ning üks parimatest leidudest sealt. Eelmine omanik oli tõenäoliselt tuhkatriinu

avalikud pesu ning padjanäitused vanalinnas


kaalusime ka mõne paadi ärandamist

Kevad ja Canzo

Siin on kevad, nüüdsest laulavad ka teised linnud peale tuvide, krookused õitsevad ning teadmata nimega erinevad suureõielised põõsad samuti.

Eelmisel nädalavahetusel püsisin linnas, käisime Mafiga Milano hipodroomi kaemas ning samuti linna servas Montestelle pargis, mis on II MS kokku kogutud varemetele rajatud kunstmägi. Teed küsides hoiatati meid hipodroomi erilise aroomi eest korduvalt, kuid peab tunnistma, et nii minu kui ka portugalist Mafalda arvates oli see päris hea vaheldus suurlinna vingugaasile ning parfüümipilvele.

Milano Triennale disanimuuseumis avati sellel reedel uuendatud püsiekspositisoon, Serie fuori Serie, valik eksperimentaalsest Itaalia disanist. Käisime seal ühes koos terve tööseltskonnaga. Avamisel nagu ikka vaadatakse inimesi rohkem kui väljapanekut ning rahavast oli tihedalt, nii et näituse enda pärast peab sinna veelkord tagasi minema. Triennales on hetkel ka Thomas Maldonado ülevaate näitus. Vaatamiseks abstraktsed maalid, ta õpilaste tööd Ulmi disanikoolist, mille vaime liider Maldonado oli, ning valikuliselt projekte, näiteks Olivetti ning La Rinascente graafiline identiteet. Näituse maiuspala.

Laupäeval käisin lõpuks ometi külas Davidil, couchsurferil, kes ööbis koos kahe sõbraga minu pool Tallinnas möödunud kevadel. Como lähistel Canzos( kus need fotod on tehtud) oli maja pidurahvast pungil ning kõhud said veel rohkem täis. Igati armas väike koht, ning võib-olla satub sinna ka tagasi, et minna mägedesse väiksele matkale.

Järeleaitamistunnid blogile ehk mõned killud möödunud nädalalõpust pildis

Pisut karnevali ka nädal hiljem, pildile jäid korterikaaslased Ilaria ning Luigi, Mangiolia club

Kereniga Hiina kunstniku Hisao Chini näitus Bovisa triennales,
kus juhuslikult sattusime peale Julyen Hamiltoni tantsuworkshopile.

Teepeal jäi silma väike vene kirik, millel eriti uhke plekk-keelega draakonid.

Märts

Eelmisel nädalal jäi tööpostil kõvasti vaiksemaks kuna Jean ning Laura panid praktikandipillid kotti.

Nädalavahetusel toimus siin suurem möll kui vanaaastaõhul, katoliiklikes maades peetakse enne paastuaega veel viimane suur pidu ehk karneval. ( carne- liha it kl ;). Kostüümides põnnid ning isegi jõmmid puistasid tänavatel konfetti, südalinn oli liialdamata ühtlaselt värvilise paberipudi kihiga kaetud.


Milano tahab eriline olla nagu alati, ning karenvali tähitstatakse ülejäänud maast mõnevõrra hiljem linna kaitsepühaku päeval. See tekitab suurt segadust, sest ega Milanos palju pärisasukaid ei olegi, nii juba nädal või paar varem hakati arutama, millal siis ikkagi pidu pidada. Minagi magasin suure rongkäigu kogemata maha, tegin samal ajal esimest tutvust Bovisa linnaosaga, käies Kerenil külas.

pargis lõunal

Ilmad on ilusad olnud, nii et võtsime supermarketist toidu näpuvahele, ning tegime Solari pargist pooleks tunniks restorani.

Inimesi, keda vaadata, jätkus, erilist huvi pakkus meile alljärgnev persoon:

Sõjaväe, vist Saksa mundris tüüp, lilleline turukott õlal, jalutas ringi kahe koeraga. Üks neist oli chau-chau ning teine väike puudlisarnane süle koer, kes lisaks kõigele veel lonkas.

Töö ja vile

Millega kostitasin koreterikaaslasi 24. veebruari puhul, kui siit ei leia verikäkki, hapukapsast ega külamehe suitsukala? Seenekastmega, ning magustoiduks sõime eile õhtul kamavahtu. Presidendi vastuvõtu asemel vaatasime telekast Itaalia versiooni "Tantsud tähtedega", ning kui Ilvese kõne välja arvata, siis ega suurt erinevust polegi, kumba vaadata, tasemel kostüümishowd mõlemad.

Aeg läheb lennates, ning seda ka nädala sees. Töö ning vile käivad üheskoos.
Kui projekteerimisest tüdimus, siis proovime smurfi kõrvarõngaid ( modelliks Jean),
koostame vabakompositsoone kohvikannust ja lusikaist


või kutsume vaime välja. Viimati ilmutas end kohvilauas üks punasest kartongist peata daam.

teetöölisest graafik

Pilt sellest samast Varesest, kus me eelmisel nädalavahetusel käisime. Ehe street art.

Rooma

Hopp, sel nädalal tegin väikse hüppe Rooma. Alibiks oli tudengiorganisatsiooni AIESECi aastakonverents, mille uhkes varjus ma poolteist päeva vabaks tegevalt pealinna õhku hingamas käisin. Piisas 5 minutist tänaval jalutamisest, kui nägin ka esimest autode mõlkimist. Lõuna Itaalias ei olevat nimelt kriimuta autosid ka müügisalongides mitte.
Jah, ma olen turist ja pidistan suvalist apelsinipuud :)


AIESECi üritus. Ligi 100 erinevat maad jagavad oma toidukultuuri ning koos snäkiga ka visiitkaarte. Trehvasin eestlastest Laurit, ning lisaks heale vestlusele olin õnnelik süües läti leiba eesti leiva pähe.AIESEC on väga kaugel kunstijullede maailmast, sinna kuuluvad enamjaolt majandustudengid ja ärikad. Organisatsioonikultuur on võrdlemisi ameerikalik, kuid vahelduseks on hea pealt kuulata, millest buisness räägib. Ülemisel pildil jutleb Capgemini CEO ning alumisel muhe Itaalia Vodafone`i pealik. Ei tea, kas asi on selles, et ma kuulen seda, mida ma tahan kuulda, aga kuna teemaks oli mitmekesisus ning innovatsioon ning sellega seotud probleemide lahendamine, siis otseselt vihjamata rääkisid nad enamjaolt just design thinkingust.
Ilm Roomas soojem, natuke üle 10 kraadi ning päike toob rahva murule lõunatama.
Couchsurfingu abi vaja ei läinud, ööbisin mu korterikaalsase Luigi sõbra Alceo pool, kellega Sapienza ülikooli ees paninot järasime.

Linnast välja

Majablokkide vahel passimisest mõneks ajaks aitab ja värskendan senisest enam ka vanu tutvusi.Sel laupäeval käisin Vareses koos Kereniga, kooliõega Iisraelist, kes hetkel teeb Milanos Erasmust. Algselt oli plaan minna Lago Maggiore äärede, mis on Como järve suurem vend, aga lõpetasime hoopis tillukeses Vareses.

Sihitu jalutamine vanalinnas, piknik järve ääres, piinlik veidrate asjade pildistamine, segadus bussidega,purilennukid ja segadus rongidega. Hea on vahelduseks olla väsinud õues olemisest ning mitte kontoris istumisest.Stiilne kämpinguparkla putka, lausa kolmekordne väljapääs.Nendes imelikes järelkärudes reisivad
Purilennukid. Vaatasime neid paraku vaid aia tagant, kuid see ei vähenda mu vaimustust. Ma ei teadnud, et need nii väikesed ja elegantsed on. Et neil tõepoolest mootorit ei ole, sai eriti selgeks, kui aegajalt kõrvale vaadates selgus, et vahepeal oli mõni jälle maandunud. Samas vaikuses siis sõidetakse ka pilvede vahel, ilus. Tahan ka!